Keskmine ostu-müügitehingute pinnaühiku hind tõusis 2022. a I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18% (pinnaühiku mediaanhind tõusis 17%) ja võrreldes eelneva IV kvartaliga tõusis keskmine pinnaühiku hind 6% (mediaanhind 6%). 2022. a I kvartalis vähenes Maa-ameti andmetel Tallinnas korterite tehingute hulk võrreldes 2021. a sama perioodiga 10% ja võrreldes IV kvartaliga 29%. 2022. a märtsis oli Tallinnas võrreldes 2021.a sama perioodiga pakkumiste hulk ca 17% väiksem ja keskmine pinnaühiku pakkumishind ca 24% kõrgem.
Vastavalt Maa-ameti andmetele oli Tallinnas 2022. a I kvartalis keskmine pinnaühiku hind 2 652 €/m² (mediaanhind 2 518 €/m²). Kõige kallim tehing oli 890 600 eurot. Linnaositi olid 2022. a I kvartalis keskmised pinnaühiku hinnad järgmised: Kesklinn 3 120 €/m², Lasnamäe 2 220 €/m², Põhja – Tallinn 2 968 €/m², Mustamäe 2 244 €/m², Nõmme 2 456 €/m², Haabersti 2 466 €/m², Kristiine 2 924 €/m², Pirital 2 872 €/m².
Võrreldes 2022. a I kvartali keskmist pinnaühiku hinda 2021. a sama perioodiga, on linnaosades muutused erinevad, põhjuseks tehingute struktuur, eriti tehingute hulk uute korteritega. Pinnaühiku hind on tõusnud kõikides linnaosades: Nõmmel 41%, Pirital 32%, Lasnamäel 22%, Põhja – Tallinnas 19%, Mustamäel 19%. Kristiines 17%, Haaberstis 13%, Kesklinnas 11%.
Eelmise aasta tehingute arvu ja hinna kasvu põhjuseks oli eelkõige majanduskasvu taastumine, tarbijate kindlustunde ja palkade tõus, aga samuti kõrged inflatsiooniootused koos pensionirahade väljamaksmisega. 2021. a teise poolaasta jooksul vähenes kiiresti nii vanade kui ka uute korterite pakkumine, kuid käesoleva aasta I kvartali jooksul hakkas pakkumiste hulk kasvama. Lisaks on raske prognoosida energiahindade edasist pikemaajalist mõju kinnisvaraturule.
Kuna pangahoiuste intressid on madalad ja samas on piisavalt nõudlust üürikorteritele, siis on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud soov investeerida korteritesse väljaüürimise eesmärgil. Üüriturule on juba tulnud mitmed suuremad investorid. Käesoleval aastal sisenes elukondlikule üüriturule EfTEN Capital.
Planeerimisel on mitmed keskmisest suuremad üürimajade projektid, kuid arvestades tänast ehitusturu olukorda ei ole kõikide projektide turule toomise aeg teada.
2021.a seoses majanduskasvuga üüriturg taastus, pakkumine vähenes ja nõudlus kasvas. Käesoleva aasta märtsis üüripakkumiste hulk vähenes järsult, põhjuseks eelkõige sõjapõgenikud.
2022. a märtsis oli Tallinnas võrreldes 2021.a sama perioodiga üüripakkumiste hulk ca 40% väiksem ja keskmine pinnaühiku pakkumishind ca 18% kõrgem.
Klientide poolt on hinnatud eelkõige kesklinnas ja selle lähipiirkonnas paiknevad väiksemad eripärased arendusprojektid ja jätkuvalt on nõudlust hinnatud asukohas olevatele eksklusiivsetele avarate vaadetega keskmisest kallimatele korteritele, mille hinnavahemik on 3 500 €/m² – 5 000 €/m². Eriti on märgatav pakkumishindade tõus Kalamaja asumi uutel korteritel, kus hinnad ulatuvad juba ca 8 000 €/m². Kesklinnas ja selle lähipiirkonnas on tarbijatele üldjuhul vastuvõetav uute korterite hinnatase 3 500 – 5 000 €/m², äärelinnas ja linna lähipiirkonnas sõltuvalt täpsemast asukohast 2 500 – 3 500 €/m². Keskmisest oluliselt kõrgema pinnaühiku hinnaga müüakse samuti nn minikortereid (eesmärgiks lühiajaline üür ja keskmisest kõrgem tootlikus).
2020. a valmis Tallinnas ca 2 800 uut korterit ja aastal 2021 ca 2 700 uut korterit. Hetkel ei ole veel 2022.a valmivate uute korterite hulk veel teada kuna mitmete projektide valmimine on edaslükkunud, põhjuseks kõrged ehitushinnad ja tööjõu nappus. Uute korterite pakkumine väheneb, kuigi töös olevate ja planeeritud arendusprojektide hulk kasvab.
Allikad: Maa-amet, Ober-Hausi Kinnisvara
Autor: Rain Rätt, Ober-Hausi analüütik
Tallinna populaarsetes hinnatud linnaosades Kristiines, Pirital, Nõmmel ja Haaberstis on müügipakkumiste hulk kiiresti vähenenud ja pakkumishinnad liikunud kiires tõusutrendis. Eriti kiiret pakkumishindade tõusu on märgata Kristiine, Pirita ja Haabersti linnaosa rida- ja paariselamubokside puhul, kus pakkumishinnad on jõudnud vahemikku 400 000 – 760 000 eurot ja aiamajadel/suvilatel keskmiselt kõrgemalt hinnatud asukohtades. Kõige kallimate eramute pakkumised ulatusid 3,2 mln euroni. Arvestades viimase aasta väga aktiivset kinnisvaraturgu, siis on paljud omanikud järsult tõstnud hindu, kuid need hinnad ei vasta enam reaalsele olukorrale ja on ebarealistlikud.
Eriti hinnatuks võib pidada üksikuid kesklinna piirkonnas (eelkõige Kadriorg) vaiksetel kõrvaltänavatel paiknevaid elamuid, kus pakkumine on väga piiratud ja tehinguid toimub harva. Kuna Tallinna kõige rohkem hinnatud piirkondades on hoonestamata elamukrunte väga vähe, siis soovi korral ehitada uus elamu, ostetakse pigem amortiseerunud või kapitaalremonti vajava elamuga kinnistu, mille hoonestus võimaluse korral lammutatakse. Samuti ostetakse aktiivselt vanemaid kehvas seisus, aga keskmisest suurema krundiga elamuid, mille eesmärgiks väiksemate korterelamute või ridaelamute arendus. Samas on pakkumine sellistele objektidele väga piiratud.
Uute, ehitusjärgus või viimase paari aasta jooksul valminud keskmisest kallimate eramute müügipakkumisi on kogu aasta jooksul väga vähe olnud, kuna neid ehitatakse reeglina omatarbeks. Enamik elamute- ja ridaelamute projekte on väikese mahuga ja suuremate projektide arendus toimub etapi kaupa. Lisaks on planeerimisel või toimub n-ö eelmüük ja huvi registreerimine Tallinna lähipiirkonnas mitmetele elamute ja ridaelamute projektidel, mille maht on kümneid ühikuid, kuid nende projektide reaalne ehitus on nihkunud ehitusturu halvenenud olukorra tõttu edasi.
Tallinna ja Harjumaa hoonestatud elamumaa turgu iseloomustas 2021. a võrreldes 2020. a eelkõige tehingute arvu, rahalise mahu ja keskmise tehingu hinna järsk kasv. Tehingute arv kasvas 2021. a võrreldes 2020. a 27% ja rahaline maht 69%. Keskmine tehingu hind oli 2021. a 218 000 eurot ja mediaanhind 170 000 eurot. Keskmine tehingu hind kasvas aastaga 33% ja mediaanhind 30%. Osteti rohkem uuemaid, kuid väiksemaid ökonoomseid kaasaegsete tehiliste lahendustega elamuid. Maa-ameti andmetel vähenes Harju maakonnas ja Tallinnas 2022. a I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga hoonestatud elamumaa tehingute arv 25% ja võrreldes eelneva IV kvartaliga 27%.
2021. a turu aktiivsuse tõusu põhjusteks oli majanduse elavnemine, tarbijate kindlustunde suurenemine, üldine kinnisvara nõudluse kasv, osaliselt ka soov spekuleerida seoses pensionifondide rahade vabanemisega, aga samuti kõrged inflatsiooniootused. Keskmise hinna ja tehingute arvu muutuste põhjuseks kvartalite lõikes on eelkõige tehingute struktuur ja sesoonsus. II ja III kvartalis on turg reeglina kõige aktiivsem ja ostetakse reeglina enim suvilaid – elamuid ja aasta lõikes on tehingute arv suurim. Üldiseks jätkuvaks trendiks oli tehingute arvu kasv objektidega, mida saab rekonstrueerida aastaringseks kasutamiseks ja tehingud uute ökonoomsete väiksemate elamutega (suurus 80 – 130 m²). Turgu mõjutavad positiivselt soodsad eluasemelaenu intressid ja kiiresti tõusnud korterite hinnad, mis paneb paljusid kliente soetama eramu või elamuks rekonstrueerimist võimaldava suvila/aiamaja. Enamik tehinguid elamutega toimus Tallinna kesklinnast ca 35 km raadiuses arenenud infrastruktuuriga piirkondades hinnavahemikus 150 000 – 350 000 €. Tallinnas ja Harjumaal on viimase aasta jooksul kõrgeimate hindadega tehingud toimunud mereäärses piirkonnas Viimsi ja Harku vallas, Tallinna Haabersti, Nõmme ja Pirita linnaosas, kus üksikute tehingute hinnad on ületasid 2021. a 1,0 mln euro piiri.
Seoses energiahindade tõusuga on potentsiaalsed elamute ostjad järjest enam hakanud tähelepanu pöörama kõrvalkuludele, eelkõige kütte hinnale ja hoone ökonoomsuse tõstmisele. Elamu olemusest lähtuvalt on tänases turusituatsioonis eelistatud 100 – 140 m² suurune uus või kuni viie aasta vanune kaasaegsete tehniliste lahendustega ökonoomse küttesüsteemiga eramu hinnavahemikus 190 000 – 350 000 eurot või ridaelamuboks hinnavahemikus 190 000 – 280 000 eurot. Tallinnast rohkem kui 50 km kaugusel olevates piirkondades Harjumaal on elamute likviidsus madal ning turu aktiivsus otseses sõltuvuses kohalikust infrastruktuurist ning kaugusest olulistest tõmbekeskusest, eelkõige Tallinnast.
Müügiperioodid on tavaliselt 6 – 12 kuud, keskmisest kallimatel ja eksklusiivsetel objektidel võivad müügiperioodid ulatuda 12 – 18 kuuni.
Elamute turul on Tallinna siseselt enimhinnatud Pirita linnaosas Maarjamäe, Merivälja, Pirita keskuse ja ürgoru piirkond; Haabersti linnaosas Kakumäe, Tiskre ja Rocca al Mare piirkond; Nõmme linnosas Veskimöldre, Vana – Mustamäe ja Nõmme keskuse lähedane piirkond; Kristiine linnaosas Lilleküla asum. Nendes piirkondades on väga hea/heas korras kaasaegsete elamute hinnavahemik 350 000 – 600 000 eurot. Üksikute eksklusiivsete modernsete eramute hinnavahemik on 700 000 – 1 200 000 eurot. Olulist remonti ja kaasajastamist vajavate elamute hinnatase on Tallinnas 150 000 – 250 000 eurot. Tallinna hinnatud asukohas paiknevate keskmisest kallima viimistlusega paarismaja ja ridaelamubokside hinnad on vahemikus 300 000 – 450 000 eurot, üksikutel juhtudel enamgi.
Harjumaal on keskmisest enimhinnatud Tallinna läheduses (kesklinnast kuni 25 km kaugusel) arenenud infrastruktuuriga asumites ja nende vahetus läheduses paiknevad elamud. Viimsi poolsaare läänekülje mereäärne piirkond, eriti vaatega Tallinnale ja merele, Haabneeme ja Viimsi alevik, Tabasalu aleviku ja selle lähedane mereäärne piirkond ning Peetri alevik. Nendes piirkondades on heas korras kaasaegsete elamute hinnatase sarnane Tallinna hinnatud piirkondades olevate elamutega. Keskmiselt on hinnatud Viimsi poolsaare idakülg, Muuga aedlinna piirkond, Jüri aleviku, Saku aleviku, Keila linna, Saue linna ja Laagri aleviku piirkond, Muraste – Suurupi küla piirkond. Nendes piirkondades on väga heas/heas korras kaasaegsete elamute hinnavahemik üldjuhul 170 000 – 300 000 eurot, üksikute eksklusiivsete modernsete elamute hinnatase võib ulatuda 500 000 – 600 000 euroni. Remonti ja kaasajastamist vajavate elamute hinnavahemik on 80 000 – 140 000 eurot. Viimaste aastate jooksul on tänu Tallinna lähedusele ja rekonstrueeritud Tartu maanteele oluliselt tõusnud Peetri, Saku ja Jüri aleviku, Rae küla ja Järveküla küla populaarsus. Märkimisväärne on samuti Raasiku ja Kose aleviku piirkonnas toimuv arendustegevus.
Oluliselt vähemhinnatud ja millele nõudlus praktilisel puudub on puuduliku infrastruktuuriga uuselamurajoonides asuvad, Tallinna kesklinnast kaugemal kui 35 km sisemaa suunas paiknevad ja olulisi investeeringuid vajavad elamud. Nendes piirkondades on tehingud pigem juhuslikud ja elamute hinnatase väga kõikuv ja uue ehitise müümisel võib turuhind osutuda madalamaks kui ehitushind.
Käesoleva aasta II kvartaliks prognoosime seoses võrreldes eelneva kvartaliga elamuturu elavnemist.
Allikad: Maa-amet (2021 ja 2022), kinnisvaraportaal KV.ee ja Ober-Hausi Kinnisvara
Foto: Ruslan Valeev
Foto: Julius Jansson
Potentsiaalne kinnisvara ostja või rentija teeb oma esmase valiku piltide põhjal enne, kui otsustab minna seda kohapeale vaatama. Seetõttu peavad pildid kinnisvarast tekitama kliendis esmalt huvi ja teda kohale meelitama. Pildistamiseks peavad ruumid olema korralikult ette valmistatud ja korrastatud, st. koristatud, liigsed asjad ära pandud ja minimalistlikult dekoreeritud. Samas ei tohiks piltidel peita puudusi, kuna see võib kliendis peale nende avastamist tekitada negatiivseid emotsioone. Kuidas siis oma kodu müügipiltideks ette valmistada nii, et see mõjuks atraktiivselt ja viiks kiiresti tehinguni?
Selleks tuleb esmajärjekorras alustada ruumide koristamisest, kuna üks olulisemaid tegureid esmamulje loomisel on just puhtus. Võta tolmu, pese põrandad ja aknad, puhasta kõik tasapinnad ja peeglid. Pese määrdunud kööginõud ja söögiriistad ning aseta need köögikappidesse. Pane silme eest ära kõik üleliigsed tarbeesemed ja isiklikud asjad, nagu riided, perefotod, diplomid, hügieenitooted, laste mänguasjad, sülearvutid, juhtmed jms. Samuti lemmiklooma söögi- ja veekausid. Kodu väljanägemine tuleb muuta selliseks, et poleks aimatav, kes seal elab. Siinkohal tuleks juhinduda minimalismist, milleks on “vähem on rohkem”.
Mõistagi ei saa eelmainituga äärmuslikuks minna, nii et kaoks koha temperament ja hubasus, sest eesmärk on luua kodutunne. Viimase saavutamiseks piisab ka lihtsatest kaunistusesemetest. Säti kenasti diivanipadjad ja pleedid, aseta lauale värske lillebukett või kauss koos puuviljadega. Juhul kui leidub kodus mõni kena serviis, siis kata ka söögilaud. Korrasta raamaturiiulid, kohenda kardinaid ja too esile toataimed. Toataimed pole üksnes silmailmu, vaid aitavad ruumides ka õhku puhastada. Igal kodul on oma lõhn ja võõras inimene tajub seda teisiti ning tugevamalt kui sina ise. Vahetult enne kliendi saabumist tuuluta toad ja kui tunned, et sellest ei piisa, siis poodides on saadaval erinevaid isikupäraseid kodulõhnastajaid, mis loovad kodule signatuurlõhna ja mõjuvad niisamuti dekoratiivelementidena.
Kinnisvara tuleb pildistada päevavalguses, sealhulgas lülita sisse kõik valgustid, et luua õdus meeleolu. Nii ei jää pildid liiga hämarad. Lükka eest kardinad ja ava tubade uksed, ent jälgi, et pildid ei tuleks ülevalgustatud. Tänapäeva peegelkaamerad, nutitelefonid ja tarkvarad võimaldavad nii pildistamise ajal kui ka pärast pildistamist heledust ning kontrastsust sobivaks reguleerida. Olgugi et viimaste aastatega on tehnika ja selle võimalused paranenud, on soovitav kohe alguses teha head pildid, kui et neid hiljem töödelda. See hoiab sinu enda aega kokku ja aitab vältida piltide ületöötlemise ohtu.
Kompositsioon ja võttenurk on pildistamises väga oluline, kuid tihti märkamatuks jääv osa. Õige foto ülesehitus loob tervikliku ja pilku püüdva tulemuse, mida on meeldiv vaadata. Parim tulemus saadakse teatavasti siis, kui terviku osade paigutamisel on arvestatud kolmandike reeglit. Selle puhul jagatakse foto mõtteliste joonte abil kõikidest külgedest kolmeks nii, et saadakse kokku üheksa võrdset tükikest. Nende samade joonte ristumiskohad ongi huvipunktid ehk pildistatavate objektide asukohad.
Loodetavasti said endale häid näpunäiteid, kuidas kodu pildistamiseks ette valmistada ja kinnisvara pildistada. Kui sa ei soovi sellega ise tegeleda või sul pole selle jaoks aega, siis kinnisvara pildistamine on osa minu maaklerteenusest. Aitan sul asjad õigele kohale sättida ja teha parimad müügipildid!
Autor: Leila Nurk
Kinnisvaraekspert
tel. +372 502 3505
e-mail leila.nurk@ober-haus.ee
Ober – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris neljandat kuud järjest. Võrreldes novembriga oli tõus 5,6%, mis oli 2021. a rekordiline kuine tõus. Võrreldes 2020. a detsembriga oli indeks 15,1% kõrgemal ja võrreldes 2007. a kinnisvarabuumiga 52,5% kõrgemal.
Tallinnas toimus detsembris korteritega 1 066 tehingut, mida oli 3,4% vähem kui novembris, kuid 12,3% rohkem kui 2020. a detsembris. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 8,8% ja oli 2 684 eurot ruutmeeter, mis on uus pinnaühiku hinnarekord. Samuti sündisid pinnaühiku hinnarekordid Kesklinnas, Lasnamäel, Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.
Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind viies linnaosas: kõige rohkem Põhja-Tallinnas 19,5%, Lasnamäel 7,7% ja Kristiines 6,8%. Põhja-Tallinnas oli hüppelise hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Kalamaja asumis, kus toimus mitmeid tehinguid hinnaga üle 6 000 euro ruutmeeter. Kalamaja asumi keskmine hind jõudis 3 952 euroni ruutmeeter. Hinnad langesid Mustamäel – 1,1%, Haaberstis – 3,1% ja Pirital – 3,4%.
Võrreldes 2020. a detsembriga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud kõikides linnaosades: kõige rohkem Põhja-Tallinnas 27,1%, Pirital 26,8% ja Nõmmel 25,5%, põhjuseks eelkõige kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.
Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 3,3% ja keskmine ruutmeeteri hind oli 1 935 eurot. Pärnus tõusis pinnaühiku hind 6,8% ja oli 1 883 eurot ruutmeeter, mis on uus pinnaühiku hinnarekord. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ning oli vastavalt 376 eurot ja 487 eurot ruutmeeter.
„Ostjate aktiivsus on järsult vähendanud korterite pakkumist. Samuti on arendajad märgatavalt tõstnud müügiks pakutavate korterite hindu. Kiireneva inflatsiooni tingimustes on kliendid esimesel võimalusel nõus ostma vähegi sobiva objekti oma tarbeks või investeerimise eesmärgil.” tõi välja Ober-Hausi analüütik Rain Rätt.
„Tallinnas oli 2021. a detsembris keskmine müügipakkumiste pinnaühiku hind 21% kõrgem kui aasta tagasi ja pakkumiste hulk ca 40% väiksem.” ütles Rain Rätt.
„Eluasemeturgu soodustavad ka atraktiivsed laenuvõimalused, mis on traditsiooniliselt üks peamisi eluasemeturu liikuma panevaid jõude. 2021. a liikus eluasemelaenude keskmine aastane intressimäär languses ja laenude maht kasvas. Ühtlasi toetab eluasemeturgu palkade kasv, kuid teadmata on energiakandjate hindade mõju kinnisvaraturule.” märkis Rain Rätt.
Allikad: Maa-amet (2021), kinnisvaraportaal KV.ee ja Ober-Haus Kinnisvara
Foto: Jaanus Jagomägi
Ober-Haus valiti iga-aastasel Euroopa maaklerfirmade auhinnakonkursil Baltimaade tugevaimaks kaubamärgiks!
Euroopa Kinnisvarafirmade Instituut valib igal aastal välja tugevaimad Euroopa maaklerfirmad. Berliinis asuv instituut valis välja ja hindas sel aastal üle 1400 erineva kinnisvaravahenduse teenuseid pakkuva firma kogu Euroopas. Kinnisvara vahendamise kategoorias saavutas kogu Balti regioonis esikoha Ober-Haus. Kaheteistkümnendat korda korraldatud konkursil hindas kaubamärke üle 109 000 eksperdi 45 Euroopa riigist. Žüriisse kuulusid arhitektid, analüütikud ja hindajad, kinnisvarahaldurid, kommertspankade ja teiste krediidiasutuste esindajad, maaklerid, ehitajad, arendajad, investorid ning juristid. Lõplikud hinnangud põhinesid ettevõtte turupositsiooni, tööandja kuvandi, kaubamärgi vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse, kommunikatsiooni jms analüüsil.
Ober-Hausil on au olla Balti riikide tugevaim maaklerfirmade bränd!
Keskmine ostu-müügitehingute pinnaühiku hind tõusis 2022. a I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18% (pinnaühiku mediaanhind tõusis 17%) ja võrreldes eelneva IV kvartaliga tõusis keskmine pinnaühiku hind 6% (mediaanhind 6%). 2022. a I kvartalis vähenes Maa-ameti andmetel Tallinnas korterite tehingute hulk võrreldes 2021. a sama perioodiga 10% ja võrreldes IV kvartaliga 29%. 2022. a märtsis oli Tallinnas võrreldes 2021.a sama perioodiga pakkumiste hulk ca 17% väiksem ja keskmine pinnaühiku pakkumishind ca 24% kõrgem.
Tallinna populaarsetes hinnatud linnaosades Kristiines, Pirital, Nõmmel ja Haaberstis on müügipakkumiste hulk kiiresti vähenenud ja pakkumishinnad liikunud kiires tõusutrendis. Eriti kiiret pakkumishindade tõusu on märgata Kristiine, Pirita ja Haabersti linnaosa rida- ja paariselamubokside puhul, kus pakkumishinnad on jõudnud vahemikku 400 000 – 760 000 eurot ja aiamajadel/suvilatel keskmiselt kõrgemalt hinnatud asukohtades. Kõige kallimate eramute pakkumised ulatusid 3,2 mln euroni. Arvestades viimase aasta väga aktiivset kinnisvaraturgu, siis on paljud omanikud järsult tõstnud hindu, kuid need hinnad ei vasta enam reaalsele olukorrale ja on ebarealistlikud.
Harjumaal on keskmisest enimhinnatud Tallinna läheduses (kesklinnast kuni 25 km kaugusel) arenenud infrastruktuuriga asumites ja nende vahetus läheduses paiknevad elamud. Viimsi poolsaare läänekülje mereäärne piirkond, eriti vaatega Tallinnale ja merele, Haabneeme ja Viimsi alevik, Tabasalu aleviku ja selle lähedane mereäärne piirkond ning Peetri alevik. Nendes piirkondades on heas korras kaasaegsete elamute hinnatase sarnane Tallinna hinnatud piirkondades olevate elamutega. Keskmiselt on hinnatud Viimsi poolsaare idakülg, Muuga aedlinna piirkond, Jüri aleviku, Saku aleviku, Keila linna, Saue linna ja Laagri aleviku piirkond, Muraste – Suurupi küla piirkond. Nendes piirkondades on väga heas/heas korras kaasaegsete elamute hinnavahemik üldjuhul 170 000 – 300 000 eurot, üksikute eksklusiivsete modernsete elamute hinnatase võib ulatuda 500 000 – 600 000 euroni. Remonti ja kaasajastamist vajavate elamute hinnavahemik on 80 000 – 140 000 eurot. Viimaste aastate jooksul on tänu Tallinna lähedusele ja rekonstrueeritud Tartu maanteele oluliselt tõusnud Peetri, Saku ja Jüri aleviku, Rae küla ja Järveküla küla populaarsus. Märkimisväärne on samuti Raasiku ja Kose aleviku piirkonnas toimuv arendustegevus.
Ober-Haus valiti iga-aastasel Euroopa maaklerfirmade auhinnakonkursil Baltimaade tugevaimaks kaubamärgiks!